Veidi gurmaanlusest

Ootasime oma eilset lounasooki juba eelmisest talvest saadik, see tahendab, et Sri Lanka kohalik eripara ehk rice & curry on lihtsalt niivord maitsev, et sellest tasub unistada ka Eesti olles.
Kohalik riis on vaikseteraline, veidi kleepuv, kuid hasti puhta maitsega. Curry tahendab seda, et vaikestes kausikestes on erinevad karriga maitsestatud toidud. Naiteks, olis praetud baklazhaanid voi praetud okra voi kana kaste voi kookoshelbed seagutd mingite tundmatute asjadega voi mingid hakitud rohelised maitseained voi india pahklid kastemes voi praetud soolased banaanid, jne - koik need toidud on imemaitsvad. Banaanid, muide, maitsevad nagu praekartulid. Sri Lanka kook ei ole vaga terav, soovi korral saab kangemat voi lahjemat vyrtsikust.
Yhesonaga, olime seda juba kaua oodanud ja nyyd lopuks saabusid need pisikesed kausikesed 5-6 erineva toiduga meie nina ette. Soo palju tahad, ikka ei jaksa mitmepeale koike ara  syya :) Isegi Robinile meeldis sealt yhte koma teist naksida.
Ohtusoogiks laksime Rohani juurde / tema naine juba teadis, meie lemmikud on (=minu lemmikud) ehk siis okra ja baklazhaanid pandi otse minu ette :) Robin soi kanakastet nii isukalt, et kui poleks nainud, siis ei usuks. Artur vitsutas yldse kahe suu poolega ja isegi yhest hamba alla sattunud krevetist ei teinud suuremat kisa. Ta ju mereande ei soo. Magustoiduks oli papaia kohupiimaga. Kas teadsite, et papaiat syyes pigistatakse sinna sidrunit peale? Mina ka ei teadnud. Kohupiim oli vaga hapu ja meenutas hasti paksu hapupiima, sinna peale pandi mett, sellist tumepruuni. Artur soi seda nii kaua, kuni Rohan ytles, et see pole lehmapiimast vaid pyhvli omast. Siis talle tundus, et ta tunneb pyhvli maitset juba :SSS Teine magustoit oli avokaado... meega. Just - meega. Jube hea oli, selle peale ei oleks kuidagi tulnud, et avokaado peale mett valada. Jalle Artur soi (nagu loom:)
Tana hommikul oli meie toiduelamustele vaike tagasilook - esiteks ootasime hommikusooki yle poole tunni ja selleks oli rostsai, marmelaad ja kohv. Teiseks, et veidi huvitavamat hommikusooki saada, siis tuleb see eelmisel paeval ette tellida, bizarre.... Sri Lanka kohv jua ei kolba, no otseselt ei tapa, aga juua ka ei saa seda. Kui talle moni teine nimi anda, voibolla, siis laheks ta alla. Maletan, et eelmistek kordadel kaisime 5* hotellis head masinakohvi joomas, no ja laksime siis tana ka ja tulemus oli ... pehmelt oeldes - veel hullem. Tellisin cappucino ja sain kaua seisnud filtrikohvi, millele valati piima peale nii, et varv muutus halliks, maitses aga,  nagu kohv magusa kondenspiimaga. Vottis ohkama. Vahemalt lapsed nautisid oma jaatiseportsu. Eks otsime oma vana 5* hotelli yles, sest MA TEAN, et siin saab kuskil head kohvi ka.
Ostsime tana teeaarest suhkrubanaane, need on sellised pisikesed "junnid" ja oudsalt head, siis ostsime veel guaave, mangostane (mis on jube maitsvad ja mida ma pole Eestis nainud), apelsine (mis lahemal vaatlusel osutusid USAst saabunud impordiks) ja mingit imelikku ouna (millel ei ole ounaga mingit pistmist, pigem meenutab valimuselt paprikat ja mille maitse on nagu vahe hapul rabarbaril). Letis oli veel igasugu taiesti tundmatuid puuvilju, monda saime proovida ka.
Taajutust nii palju, et minu kysimustikud on tolgitud singali keelde ja on hetkel paljunduses. Homsest laheb lahti, siis koolide ja opetajate kylastus laheb lahti. Selleks ma ju siin olengi :)
Nii, ja nyyd tagasi ookenai lainte vahele :)