Trincomalee

Nüüd sellest, kuidas Sigiryast Trincosse jõudsime.
Negombost Sigiryasse on samasugune tee nagu igalpool, kiiruseks 40 km tunnis, sest tee on nii kiotsas ja kogu aeg peab jälgima, et kedagi või midagi alla ei ajaks või vastu ei põrkaks. Aga Sigiryast edasi - no luksus missugune. Tühi, värske ja sile asfalt, korralikud 2 rida, nii et ei pea vastutulijat nähes põõsasse tõmbama. ja mis peamine - teeäärsesd on rämpsumüüjatest täiesti tühjad.

Tundub uskumatu, sest mujal pole selliseid teid näinud. Ejkki tuleb tunnistada, et meie viimasest siinkäigust on möödunud 2 aastat ja teedeehituses on toimunud palju - nii auklikke ja koledaid teid, kui siis veel olid, pole enam kusagil näha. 2009 lõppes ametlikult kodusõda ja näha on, kuidas linnade ja infrastruktuuri parandamisse on palju investeerirud. Colombos on korralikud teed, Negombos pannakse usinalt teeäärset sillutist ja näha on palju uue kattega teid. See on ainult positiivne. laiemaks neid muidugi teha ei saa, sest paljude uberikud on otse tee ääres, aga vähemalt ei raputa enam neerusid lahti.

Selliseid punkreid või kuidas neid kutsuda militaarpunkte on Trincomaleest 20 km kauguselt alates iga 100 m järel. Või nagu Tony ütles, nad on üksteisest nii kaugel, et säiliks silmside. Igas punktis on paar hambuni relvastatud sõdurit valves. Kontrollpunkte on iga paari km järel, aga enam ei kontrollita kõiki, vaid pisteliselt. Meid peeti vaid korra kinni ja siis lasti ka kohe edasi. Valitsusväed on endiste Tanmili Tiigrite aladel endiselt valves. Linnavahel ja külade vahel või hoopis rannaliival võib automaatidega laigulisi näha, õnneks harva.
Trincosse jõudes käisime esimese asjana turul, kus valitsesid lehmad ja rongad.

Sellised vanaaegsed kaalud on neil seal :)))

Trincos elavad valdavalt tamilid ja moslemid. Singali keelt kuuleb harva.  Tänavad on tühjemad kui lääne- või lõunapoolsetes linnades.

Nüüd siirdume Rohani "villa" juurde. Ootsaime juttude põhjal miskit suursugust, aga tegelikkuses ei olnud ka päris paha. Pisike, aga armas. Ookeanini 50 m. Lainekohin oli päris tugev, eriti öösel :)

Vaade teiselt korrtuselt, kus asus ainult 1 pisike magamistuba, kus me 2-inimese voodis pidime 4kesi ära mahtuma, temperatuur oli üle 30 ja tuba oli pisikesi mutukaid täis.

Paradiis? Peaaegu. Siin tuleks lugeda kommentaari töö tegemisest. Kui rämps ära kortistada, siis oleks vastus jah. Peaaegu... Sest hommikul kell 5 hakkasid kohalikud rongad-varesed nii kohutavalt karjuma - merelt saabusid kalapaadid. Jube kisa läks lahti ja ega rohkem magada sdaanudki.

Kalapaadid on nii värvilised, et vägisi tuli mõte, kas Navitrolla on meid siin ka maalimas käinud?
Lastel ja lapsemeelsetel on siinses rannas raske, nagu Robin ütleks - nad läheksid lihtsalt lolliks, sest helesinine ja ühtlase pika surfilainega soe vesi ei lase sind enda võimusest enam välja :DDD

veel

veel

Ja nii saabus õhtu:) Päike, muideks tõuseb siit rannast, aga kui Tony kell 6 paiku tõusu otsima läks, oli taveas üleni üilves :( Niisiis, loojang

Ja nüüd meie hommikusöögilauake:

Siin on palju naljakaid sitasitikaid (skarabeuse), kes ukerdavad oma suure hunniku otsas:

Tervitused kodustele :)